Kasahstani majandusministeeriumi andmetel purustas riigi kaubandusmaht 2022. aastal kõigi aegade rekordi – 134,4 miljardit dollarit, ületades 2019. aasta taseme 97,8 miljardit dollarit.
Kasahstani kaubandusmaht saavutas 2022. aastal kõigi aegade kõrgeima taseme 134,4 miljardi dollarini, ületades epideemiaeelset taset.
2020. aastal vähenes Kasahstani väliskaubandus mitmel põhjusel 11,5%.
Nafta ja metallide kasvutrend on 2022. aasta ekspordis ilmne. Ekspertide sõnul pole eksport aga veel maksimumi saavutanud. Intervjuus Kazinformile ütles Kasahstani Majandusinstituudi ekspert Ernar Serik, et eelmise aasta kasvu peamiseks põhjuseks oli toorainete ja metallide hindade tõus.
Impordi poolel ületas Kasahstani import vaatamata suhteliselt aeglasele kasvumäärale esimest korda 50 miljardit dollarit, purustades 2013. aastal püstitatud 49,8 miljardi dollari suuruse rekordi.
Ernar Serik seostas 2022. aasta impordi kasvu kõrge globaalse inflatsiooniga, mis oli tingitud toormehindade tõusust, epideemiaga seotud piirangutest ning investeerimisprojektide elluviimisest Kasahstanis ja investeerimiskaupade ostmisest oma vajaduste rahuldamiseks.
Riigi kolme suurima eksportija seas on esikohal Atõrau oblast, teisel kohal on pealinn Astana 10,6%-ga ja kolmandal Lääne-Kasahstani oblast 9,2%-ga.
Regionaalses kontekstis on Atõrau piirkond riigi rahvusvahelise kaubanduse liider 25% (33,8 miljardi dollari) osakaaluga, millele järgnevad Almatõ 21% (27,6 miljardi dollari) ja Astana 11% (14,6 miljardi dollari) osakaaluga.
Kasahstani peamised kaubanduspartnerid
Serik ütles, et alates 2022. aastast on riigi kaubavood järk-järgult muutunud, kusjuures Hiina import on peaaegu võrdne Venemaa omaga.
„Venemaale kehtestatud enneolematud sanktsioonid on avaldanud mõju. Venemaa import langes 2022. aasta neljandas kvartalis 13 protsenti, samas kui Hiina import kasvas samal perioodil 54 protsenti. Ekspordi poolel näeme, et paljud eksportijad otsivad uusi turge või uusi logistilisi marsruute, mis väldivad Venemaa territooriumi, millel on pikaajaline mõju,“ ütles ta.
Eelmise aasta lõpus oli Kasahstani ekspordi tipus Itaalia (13,9 miljardit dollarit), millele järgnes Hiina (13,2 miljardit dollarit). Kasahstani peamised kaupade ja teenuste ekspordi sihtkohad olid Venemaa (8,8 miljardit dollarit), Holland (5,48 miljardit dollarit) ja Türgi (4,75 miljardit dollarit).
Serik lisas, et Kasahstan hakkas rohkem kauplema Türgi Riikide Organisatsiooniga, kuhu kuuluvad Aserbaidžaan, Kirgiisi Vabariik, Türgi ja Usbekistan, kelle osakaal riigi kaubavahetusmahus ületab 10%.
Kaubavahetus EL-i riikidega on samuti viimaste aastate suurim ja jätkab kasvu ka sel aastal. Kasahstani välisministri asetäitja Roman Vasilenko sõnul moodustab EL umbes 30% Kasahstani väliskaubandusest ning kaubandusmaht ületab 2022. aastal 40 miljardit dollarit.
ELi ja Kasahstani koostöö tugineb laiendatud partnerlus- ja koostöölepingule, mis jõustub täielikult 2020. aasta märtsis ning hõlmab 29 koostöövaldkonda, sealhulgas majandust, kaubandust ja investeeringuid, haridust ja teadusuuringuid, kodanikuühiskonda ja inimõigusi.
„Eelmisel aastal tegi meie riik koostööd uutes valdkondades nagu haruldased muldmetallid, roheline vesinik, akud, transpordi- ja logistikapotentsiaali arendamine ning kaubatarneahelate mitmekesistamine,“ ütles Vasõlenko.
Üks selline tööstusprojekt Euroopa partneritega on 3,2–4,2 miljardi dollari suurune leping Rootsi-Saksa ettevõttega Svevind tuule- ja päikeseelektrijaamade ehitamiseks Lääne-Kasahstani, mis peaks alates 2030. aastast tootma 3 miljonit tonni rohelist vesinikku, rahuldades 1–5% ELi toote nõudlusest.
Kasahstani kaubavahetus Euraasia Majandusliidu (EAEU) riikidega ulatus 2022. aastal 28,3 miljardi dollarini. Kaupade eksport kasvas 24,3% 97 miljardi dollarini ja import ulatus 18,6 miljardi dollarini.
Venemaa moodustab 92,3% riigi kogu väliskaubandusest Euraasia Majandusliidus, järgnevad Kõrgõzstani Vabariik – 4%, Valgevene – 3,6%, Armeenia – -0,1%.
Postituse aeg: 11. aprill 2023